Kahe nädala eest neljapäeval saime me rongijaamast kätte Mihkli. Reedel oli Karl tööl ning meie siis jalutasime Mihkliga kahekesi linnas ringi. Õhtul käisime kolmekesi MACBA ees istumas, maasika margaritasid joomas ja alumise korruse naabri juures peol. Õhtu eredaim hetk oli see, kui sain pista näpu läbi jänese puurivõrede, et teda silitada ning ta sellest hammastega kinni haaras. Laupäeval olime veidi väsinud, aga nii palju oli veel Mihklile näidata nii et me siis võtsime end ikka kokku ja ronisime Montjuici otsa. Õhtul ootas meid aga juba Camp Nou. Staadionile minek oli nagu laulupeo rongkäik, kõik kõndisid ühes suunas ja olid väga elevil. Mäng oli FC Barcelonal Sporting de Gijoniga. Staadion oli hästi suur ja võimas, meie olime muidugi kõige kõrgemal (kus on kõige odavam). Mäng oli hästi põnev ja kuigi ma oma lemmikmehest eristasin ainult tema kiilakat peanuppu, siis oli ikka väga elevil olla kogu aeg. Pühapäev oli meil jälle jalutuspäev ning õhtul saatsime Mihkli bussi peale. Väga kurb siiski ei olnud, sest juba märtsi lõpus sõidame me ise talle Alicantesse külla.
Naistepäeval jõudsid meile külla Karli ema koos oma sõbrannaga. Õnneks meil veel korterikaaslast ei ole nii et mahtusime ilusti ära. See laupäeva käisime Karliga tema töökaaslastel külas. Sai palju erinevate rahvuse valmistatud toite, meie olime veidi laisad ja viisime Kalevi komme ja kartulivahvleid, aga kommid tundusid küll kõigile väga meeldivat. Olime väga tublid ja pidasime lausa hommikutundideni külas vastu. Saime ka teada, et metroo sõidab öösel iga 12! minuti tagant, mis siin tundus küll eriti pikk vahe, eriti kui tahaks väga koju magama.
Ja kuna paljud on seda küsinud ja ma pole osanud kindlat vastust öelda, siis nüüd võin öelda, et meil on tagasilennu piletid olemas. Eestisse tuleme tagasi 28. mail.
Aga kus on uued postitused? Või pakite juba kohvreid?
ReplyDelete