Nii. Esiteks ei ole meil veel kodu. Koduotsimine on tegelikult päris keeruline. Otsustasime vist, et korter üürida on meile liiga kulukas. Muidu ehk saaksimegi hakkama, aga ettemaksud ja deposiidid on ulmeliselt suured summad, mida meil korraga kuskilt kahjuks võtta pole. Nii me siis otsime endale tuba. Eelmine nädal leidsime endale päris perfektse toaga korteri inglise poisi juures nimega Rhys. Kahjuks selgus lõpus, et ta otsustas üürida toa oma sõbrannale, kellel pole kuskil olla. Aga tüüp oli jube tore ja lahke ning lubas meil terve järgmise nädala seal toas elada, kuni me edasi otsime ja seda sõbrannat veel pole. Homme ootab meid kohtumine neiu Isabeliga ja vaatame siis tema korteris oleva vaba toa ka üle. Kui tema juures me oma pesa ei leia, siis on vähemalt meil terve järgmise nädala koht, kus ööbida, mis pole hostel.
Hetkel oleme Karliga aga hoopiski Gironas. See on see koht kuhu Ryanair meid algselt Tallinnast lennukiga tõi. Meil sai hosteli booking läbi ja Barcas on kõik hostelid nädalavahetusel täis bookitud. Me ei teadnud reedel veel, kas Rhys meid enda juurde tahab või mis saab niiet me otsustasime tulla siia. Girona on Barcale päris lähedal, bussiga sõitsime kuskil tunnikese ning siin olid vabad hostelid ka. Girona on ilus, vanalinn on hästi Barca oma moodi ainult palju rahulikum. Vanalinna ümber on vinge müür nagu Tallinnas ja suured kindluse moodi katedralid on ka. Igatahes me nüüd vist puhkame esimest korda Hispaanias oldud nädala jooksul. Ei jookse enam terve päev ühest linnaosast teise kortereid vaatama vaid sööme lõuna ajal kõhu täis ja peame paar tunnikest siestat, kus Karl magab ja mina üritan oma sarjade vaatamisega järje peale jõuda.
Eile jõime esimest korda sangriat, tekkis selline tõeline Hispaania tunne. Täna sõin mina oma praeguse siinoleku esimese paella. Kuna paella on Valencia toit siis peab Barcas hoolega uurima, kust saab head paellat (tavaliselt on see Valencia kokaga koht). See tänane Girona mereanni paella oli küll selline nagu peab. Et siis kõhud on hästi täis kogu aeg ja vein on odav. Veini odavusest veel nii palju, et poes saab paari euroga hea veinipudeli kätte ja restoranis saab pudeli umbes sarnase rahaga nagu Tallinnas poest (kuskil 10 euro ringis). Aga me ei ole kogu aeg purjus! Õigemini peol me ei olegi veel käinud. Üks õhtu pidime minema vaatama Rhysi bändi esinemas kuskil baaris. Hispaanias algab õhtusöök aga ju alles kella 21 paiku ja pärast päev otsa ringi seiklemist ning mõnusat õhtusööki koos veiniga ei jõudnud me kuhugi mujale kui ainult magama.
Nii palju siis praegu. Tujud on head ja naeratused näol. Otsimine jätkub!
Ning tõestamaks, et me ei puhka kuskil maal vanaema juures, siis siin on teile Karl palmi ja Barcelona vaatega.
Samal ajal kui Karl teeb kindlasti midagi väga kasulikku, siis mina tegin valmis meile blogi. Ma jõudsin blogi valmis enne kui meil on oma kodu. Ma alguses lubasin, et seda ei juhtu, aga mul oli natuke aega siin nikerdada.
Muidu me otsime ikka kodu endale. Vaatame nii kortereid kui tube. Homme üritame saada üht korterit, mis meile meeldis. Ja täna käisin mina (Karola) üht
korterit täitsa ise omaette vaatamas samal ajal, kui Karl oli teises kohas korterit uurimas. Juba natuke arenen, aga helistada ikka ei julge kellelegi, õnneks Karl on tubli.
Ilm on meil soe, päeval on isegi liiga palav. Pargis nägime varblaste ja tuvide vahel rohelisi papagoisid. Täna nägin vanalinnas poisil ja tüdrukul mõlemal kaelas madusid. Juttude järgi on vargaid jube palju, kõikidel tüdrukutel on käekotid eespool kõhu peal või tugevalt kaenla alla surutud. Hirmul turistidel on seljakotid ka kõhu peal. Kuna me siin praegu kulutame kogu oma energia korteri otsimisele, siis õiget sightseeingut me veel ei olegi teinud. Leppisime kokku, et teeme siis kui kodu olemas ja saab rahulikumalt hingata. Kogu raha ootab meil ka korterit seega sööme praegu ka hästi kokkuhoidlikult, aga esimesel õhtul sõime küll päris palju mereanni tapaseid nagu peab.
Ma loodan, et järgmised uudised on juba väga head uudised.
Karola
