Nagu ma eelmine kord mainisin, siis tegime Karliga eelmisel laupäeval sushipäeva. Tegemine oli nii põnev ja lõbus ning materjali oli nii palju, et me läksime veidi hoogu. Sushit oli lõpuks kuskil viiele sööjale, aga meid oli ainult kaks. Tegelikul ei läinud ükski tükk raisku ning saime selle hunniku ära söödud. Pühapäeval käisime me Tibidabo mäe otsas matkamas. Seal on suur park erinevate matkaradadega, millest meie valisime punase raja ning jalutasime mööda seda. Nagu meil siin Hispaanias ikka kombeks, siis rada viis mäest üles, aga ei olnud õnneks nii raske ja pikk nagu need meie eelmised.
Siin maal inimesed piparkooke ei söö, mis tähendab, et taignategu tuli täitsa ise ette võtta. Nii me siis ostsime kõik vajalikud maitseained kokku ja tegime reedel täiesti ise piparkoogi tainast. Hirm oli suurem, kui oleks vaja olnud. Piparkoogi tainas tuli kenasti välja ja maitses hästi. Selle sama hirmu tõttu ei julgenud me siirupit piisavalt kaua kõrvetada, nii et ainuke mure selle taignaga, oli tema natuke liiga hele värv. Tainas läks siis ööpäevaks külma ning pühapäeval Tibidabolt tagasi jõudes alustasime me piparkookide küpsetamisega. Karl tegi oma piparkoogiehitise ja mina oma. See planeerimine, küpsetamine ja ehitamine võttis meil päris palju aega ning magama saime alles hilistel õhtutundidel. Ja eriti suure jõulutunde tekitas meile muidugi jõulupakk Eestist. Reedel saime postiga teatise, et meile on tulnud pakk, niiet ma siis käisin postkontoris sellel järel ja tassisin selle suure ja raske paki täiesti ise koju ka. Õhtul kui Karl koju tuli avasime koos paki ja seal olid jõulukingid minu emalt ja vanaema Evilt mulle ja Karlile. Lisaks oli loomulikult palju maiustusi ja meie talvesaapad. Talvesaabaste ilma siin küll väga ei ole, kuid natukene aega aastast tahaks saabastega ka ringi käia. Igatahes oli meie jaoks vist see eelmise nädala reedeõhtu tõeline jõuluõhtu, sest seda pakki avada oli nii tore, põnev ja kodune tunne. Olime nii elevust täis nagu väikesed lapsed. Niisiis suur suur aitäh jälle minu kallile emale ja vanaema Evile, kes selle paki armastust ja jõulurõõmu täis panid.
Esmaspäeva õhtul saabusid meile külalised Eestimaalt. Tõime Miku ja Martha bussijaamast koju ning söötsime muidugi esimese asjana nende kõhud kebabi täis. Külalised on siin siis Barcelonat avastanud ja õhtuti oleme söönud, joonud ja muljeid vahetanud.
21. detsembril oli meil siin muidugi kõige tähtsam päev, sest käes oli Karli sünnipäev. Karl sai 24 aastat vanaks ja selle puhul tegin talle (ja teistele ka) fajitasid õhtusöögiks ning nagu meil kombeks juba on, siis sai Karl sünnipäevaks minu poolt ka ühe suure kausitäie tiramisud. Õhtu lõpetasime meile juba tuttavas mehhiko restoranis margaritasid ja mojitosid juues. Karlil oli üldse väga pidune nädal, millest ta vist teile varsti ise kirjutab.
Jõululaupäeval läksid turistid linna avastama ning meie Karliga poodidesse õhtusöögiks vajalikku kraami ostma. Corte Inglesist saime eriti hea hinnaga terve küüliku, Karli vanemad saatsid külalistega meile kodust hapukapsast ning vene poest saime kartulisalati materjali. Sain küüliku ettevalmistamisel enda esimesel kursusel õpitud prepareerimisoskusi kasutada ning organeid tema kõhust ja rindkerest eemaldada. Ise arvan, et minu esimene täitsa ise (Karl aitas natuke ikka ka) valmistatud jõulusöök tuli hästi välja. Sõime küülikut, kartuliputru ja praekapsast. Külmlaual oli kartulisalat, mille maitse oli nii kodune, tänu vene poest saadud Doktori vorstile, hapukurkidele ning hapukoorele. Veel sai juustu, serranot, veini ja cavat. Poistel oli ka vene poest saadud viina. Pärast õhtusööki otsustasime külastada ka kesköist missat. Käisime siin meie kodu lähedal kirikus, mis oli seest suur ja ilus. Kahjuks ei pidanud kirikukoor eriti viisi ning otsustasime välja hiilida, kui kõik üksteist tervitama ja kallistama hakkasid.
25. detsembril käivad kohalikud sugulastel ja sõpradel külas, meil polnud kedagi külastada ja läksime Parc Güelli jalutama. Pärast eelmise õhtu pidusööki oli selline pikk jalutuskäik eriti mõnus. Eile oli hispaanlastel traditsiooniline canneloniõhtusöök, niiet Karl oli tubli ja tegi meile ka hunniku cannelonisid. Eile päeval käisime Karliga Poble Espanyolis. See on vabaõhumuuseum, kus on esindatud erinevate Hispaania osade arhitektuur. Hästi palju käsitöö poekesi ja töökodasid oli ka. Nägime, kuidas klaasikunstnik tegi klaasist kujukesi ja eriti ilusa päikesepaistelise päeva puhul istusime tükk aega sealsel keskväljakul ja lihtsalt nautisime sooja ilma. Teel Poble Espanyoli avastasime suure muuseumi, mis oli tasuta avatud ning meil jäi pärast vabaõhumuuseumi veel aega üle, et ka seda külastada. Ühes saalis nägime impressionistide maale, teises vene balletti ja kolmandas arhitekt Sagnieri väljapanekut, kes on Barcelonasse väga palju maju teinud, sealhulgas ka Tibidabo otsas oleva kiriku. Päeva lõpuks olime kultuuri täis.
Praegu teeb Mikk meile õhtusööki ja meie ootame. Aastavahetuse plaanid on meil veel selgumisel.
Jõulupakk
Küüliku ettevalmistus
Canneloni õhtu
Isegi peale kõhule raskeid jõule, tekitavad need pildid ahvatlust ja toiduisu :) Alati on hea meel kui te kirjutate siia midagi. Olge tublid! Tsau
ReplyDelete